Lühike vastus
Mälestusküsimused kutsuvad inimest rääkima oma minevikust soojal ja avatud viisil: „Räägi mulle majast, kus sa üles kasvasid“, mitte „Kas sa mäletad, kus sa elasid?“ Kasutage mõne küsimuse igast teemast, järgige inimese rütmi ja nautige lugu ka siis, kui üksikasjad lähevad segamini. Ärge kunagi küsige õiget vastust ega tehke testi. Teemad nagu kodu, töö, toit, muusika, pühad ja pere annavad kõige loomulikuma alguse.
- Esitage avatud kutseid, näiteks „Räägi mulle...“ või „Milline see oli...“, mitte jah-ei või õige-vale küsimusi.
- Ärge kunagi küsitlege stiilis „Kas sa mäletad?“ või „Kes see on?“ Need võivad tunduda nagu test ja tekitada pinget.
- Järgige inimese lugu ka siis, kui üksikasjad muutuvad. Tunded ja koosolemine on olulisemad kui faktid.
- Alustage korraga ühe küsimusega ning kasutage vestluse avamiseks fotot, lõhna või laulu.
- Kui mälestus on valus või inimene muutub rahutuks, vahetage teemat õrnalt ja pöörduge millegi rõõmsama juurde.
Sellel lehel (11 jaotised)
Mälestuste jagamine tähendab koos minevikust rääkimist: lapsepõlvekodudest, esimestest töökohtadest, lemmiktoitudest, lauludest, pulmadest ja pühadest. Paljude dementsusega inimeste jaoks võib soe vestlus oma elust olla päeva üks meeldivamaid hetki. Oluline on küsida viisil, mis kutsub rääkima lugu ega pane mälu proovile. Siin on küsimused teemade kaupa koos nõuannetega, kuidas neid kasutada.
Mälestusküsimuste põhireeglid
- Esitage avatud küsimusi. „Räägi mulle…“ ja „Milline see oli…“ kutsuvad jutustama. „Kas sa mäletad…?“ küsib õiget vastust.
- Ärge kunagi küsitlege. Vältige küsimusi „Kes see on?“, „Mis aastal see oli?“ ja „Kas sa mäletad nime…?“
- Võtke vastu kõik, mis meelde tuleb. Kui lugu muutub või kohad lähevad segamini, nautige hetke ja küsige tunnete kohta.
- Kasutage korraga ühte küsimust. Oodake, kuulake ja küsige siis midagi lihtsat juurde.
- Laske inimesel juhtida. Kui ta soovib rääkida millestki muust, minge temaga kaasa.
National Institute on Agingi suhtlemisjuhised soovitavad kasutada lühikesi lauseid, rahulikku häält ja kannatlikkust, kuni inimene leiab oma sõnad. Need põhimõtted on siin sama olulised.
Kodu ja lapsepõlv
- Räägi mulle majast, kus sa üles kasvasid. Milline oli köök?
- Mida sa meeldisid teha õues, kui sa väike olid?
- Kes olid inimesed, kellega sa oma tänaval mängisid?
- Milline oli sinu magamistuba? Kas sa jagasid seda kellegagi?
Töö ja tegemised
- Millist tööd sa kõige rohkem nautisid?
- Räägi mulle ühest tööpäevast, mille üle sa uhke olid.
- Mida sa meeldisid oma kätega teha või parandada?
- Kes õpetas sulle oma tööst kõige rohkem?
Toit ja toiduvalmistamine
- Mida teie pere pühapäeviti sõi?
- Räägi mulle toidust, mida keegi teie peres eriti hästi valmistas.
- Kas sul oli noorena lemmikkoht, kust maiustust saada?
- Millised lõhnad meenutavad sulle kodu?
Toidujutud sobivad hästi kokku meeletegevuste juhendiga ning väikese maitsega, kui seda on ohutu pakkuda.
Muusika ja tants
- Milliseid laule sa noorena laulsid või mille järgi tantsisid?
- Kes oli sinu lemmiklaulja või -ansambel?
- Kus sa tol ajal muusikat kuulasid: kodus, tantsuõhtutel, kirikus?
Esitusloendite ja muusikaidee jaoks vaadake lehte muusikaga tegevused dementsusega inimesele.
Pühad ja tähtpäevad
- Milline oli sinu lemmikpüha lapsepõlves?
- Räägi mulle sünnipäevapeost, mis sulle meelde on jäänud.
- Mida pere tegi suveõhtutel?
- Kuidas teie pere aastaaegu tähistas?
Kindla püha jaoks sobivaid ideid leiate lehelt pühadega seotud tegevused dementsusega inimesele.
Pere ja sõbrad
- Räägi mulle inimesest, kes sind kõige rohkem naerma pani.
- Milline oli sinu pulmapäev?
- Räägi mulle oma lastest, kui nad väikesed olid.
- Kuidas sõbrad sind kutsusid?
Küsige pereküsimusi õrnalt. Kui inimene leinab kedagi, järgige tema rütmi ja ärge paluge tal meenutada üksikasju, mis võivad talle valusad olla.
Kohad ja loodus
- Räägi mulle kohast, millele sa meeldid mõelda.
- Milline oli ilm seal, kus sa üles kasvasid?
- Kas teil oli aed või lemmikpuu?
- Räägi mulle reisist, mis sulle meeldis.
Fotode ja esemete kasutamine
Pildid on loomulik vestluse algus. Hoidke fotot silmade kõrgusel ja öelge: „Räägi mulle sellest.“ Alzheimeri Ühingu tegevusjuhised soovitavad vestluse alustamiseks kasutada tuttavaid esemeid, fotosid ja muusikat. Hästi võib toimida ka mälestustekast mõne esemega inimese elust; vaadake lehte mälestustegevused, et näha, kuidas selle kokku panna.
Kui mälestus on valus
Mõned mälestused toovad esile kurbuse, hirmu või viha. Kui inimene muutub rahutuks, ärge suruge peale. Öelge midagi sooja, näiteks: „See kõlab nagu raske aeg. Kas tahaksid rääkida millestki rõõmsamast?“ Seejärel vahetage teemat, pakkuge tassi teed või pange mängima lemmiklaul.
Ühendage mängu või jalutuskäiguga
Pärast mälestuste jagamist võib kerge mäng hoida meeleolu rahulikuna. Proovige vestluskaarte, et leida veel avatud küsimusi, või mängu lõpeta vanasõna, et meenutada tuttavaid väljendeid inimese lapsepõlvest. Laiemate suhtlemisnõuannete jaoks vaadake lehte suhtlemisnõuanded dementsusega inimesele.
Levinud küsimused
Millised on head mälestusküsimused dementsusega inimesele?
Kõige paremini sobivad avatud kutsed: „Räägi mulle kohast, kus sa üles kasvasid“, „Mida sa meelsasti valmistasid?“, „Millise muusika järgi sa tantsisid?“ või „Milline oli püha, kui sa väike olid?“ Igaüks kutsub rääkima lugu, mitte andma üht õiget vastust.
Mis vahe on mälestustel ja küsitlemisel?
Mälestuste jagamine on ühine vestlus, milles pole valesid vastuseid. Küsitlemine nõuab konkreetset fakti ja kontrollib vastust. See võib panna inimese tundma, nagu teda testitaks, mistõttu tasub hoida vestlus avatud ja soe.
Mis siis, kui inimese mälestus minevikust ei ole täpne?
Nõustuge sellega, kui see ei tekita ärevust ega ohusta turvalisust. Ärge parandage kuupäevi ega nimesid. Küsige, kuidas ta sellest sündmusest tundis või mida see talle tähendas.
Kui kaua võiks mälestuste jagamine kesta?
Sageli piisab kümnest kuni kahekümnest minutist, lühem aeg sobib samuti. Lõpetage, kui inimene tundub väsinud, rahutu või huvipuuduses, ning leidke mõni muu viis koos aega veeta.
Allikad
Linkime organisatsioonidele ja uuringutele, millele see leht tugineb. Igaüht kontrolliti lehe värskendamisel.
- Infographic: Do's and Don'ts: Communicating With a Person Who Has Alzheimer's Disease · National Institute on Aging
- Caregiver's Guide to Understanding Dementia Behaviors · Family Caregiver Alliance
- Activities for dementia · NHS