Kui dementsusega inimene küsib ikka ja jälle sama

„Mis kell arst tuleb?” Kümme minutit hiljem: „Mis kell arst tuleb?” Sama küsimuse kuulmine ikka ja jälle on üks väsitavamaid asju dementsusega inimese eest hoolitsemisel. See on väga tavaline, see ei ole tahtlik ja on rahulikke viise vastamiseks, mis teevad päeva teile mõlemale kergemaks.

Miks dementsusega inimene küsib sama küsimust uuesti ja uuesti?

Enamasti mälu tõttu. Dementsus mõjutab lühimälu, nii et inimene ei mäleta sageli, et ta on küsinud, või ei mäleta vastust. Alzheimer’s Foundation of America kirjeldab küsimuste korduvat esitamist kui tavalist ja oodatavat.

Küsimuse taga on tihti ka tunne. Alzheimer’s Association selgitab, et korduv küsimus võib väljendada muret, abipalvet või ärevust ja ebakindlust ning et inimene otsib sageli lohutust ja tuttavlikkust. „Millal me läheme?” võib tegelikult tähendada „Ma olen mineku pärast närvis”. Igavus, hirm, müra ja muutused päevakavas võivad seda esile kutsuda ning korduv küsimus võib viidata ka vajadusele, näiteks tualetikäigule (Family Caregiver Alliance).

Mida ma peaksin vastama?

Vastake rahulikult ja lühidalt, nagu esimest korda.

• Hoidke vastus lühike ja ühesugune. „Arst võtab vastu kell kaks. Ma olen teiega koos.” Ühtlane vastus on kergemini mõistetav.
• Vastake tundele. „Te mõtlete arsti vastuvõtu peale. See on täna pärastlõunal ja ma sõidutan meid. Teil pole vaja midagi teha.”
• Kasutage sooja häält ja õrna puudutust, kui inimesele puudutused meeldivad. Alzheimer’s Association soovitab jääda rahulikuks ega kasutada loogikat ega vaielda.
• Andke vastus, mida inimene otsib, nii mitu korda kui vaja. Alzheimer’s Association ütleb, et vastust võib korrata nii mitu korda, kui ta küsib.

Mida peaksin vältima?

• „Te juba küsisite seda.” Family Caregiver Alliance soovitab mitte juhtida tähelepanu sellele, et inimene just küsis. See ei aita tal meenutada ja võib tunduda nagu noomimine.
• Pikki selgitusi. Mida rohkem sõnu, seda rohkem on unustada.
• Ohkamist, silmade pööritamist või teravat tooni. National Institute on Aging soovitab kannatlikkust ega soovita frustratsiooni välja näidata. See on raske; vaadake allpool lõiku pauside kohta.

Lihtsad abivahendid, mis vastavad teie eest

Seni, kuni inimene suudab veel lugeda, aitab nähtaval kohal olev kirjalik vastus sageli rohkem kui suuline.

Need mõtted pärinevad Alzheimer’s Association ja Alzheimer’s Los Angeles allikatest. Osutage märkmele õrnalt („Vaatame tahvlit koos”), mitte öelge „Ma kirjutasin selle teile üles”.

Rääkige sündmustest vahetult enne toimumist

Kui rääkida kokkusaamisest või väljasõidust mitu päeva ette, võib see põhjustada tundidepikkust murelikku küsimist. Family Caregiver Alliance ja Alzheimer’s Los Angeles soovitavad mõlemad rääkida plaanidest, eriti pingelistest, nagu arsti juures käimine või pesemine, alles vahetult enne nende toimumist. Seejärel selgitage rahulikult, mis järgmisena juhtub, üks samm korraga.

Tegevused, mis võivad tähelepanu suunata

Kui olete vastanud ja tundega arvestanud, võib rahulik ja meeldiv tegevus aidata, eriti kui küsimuste taga on igavus. Kõik ülaltoodud allikad soovitavad suunata tähelepanu millelegi, mis inimesele meeldib.

1. Lühike ja lihtne mäng koos. Picture pairs hoiab pildid nähtaval, nii et midagi ei pea meeles pidama.
2. Tuttav tegevus. Rätikute voltimine, sokkide sorteerimine või laua katmine. Sort together on selle ekraaniversioon.
3. Rääkimine millestki, mis talle meeldib. Conversation cards pakuvad avatud küsimusi, millel pole õigeid vastuseid.
4. Muusika, jalutuskäik või suupiste. National Institute on Aging nimetab neid lihtsate tähelepanu suunamise viisidena.
5. Rahulik paus. Istuge koos, vaadake aknast välja või proovige koos calm breathing hetke.

Kui inimene tuleb küsimuse juurde tagasi, vastake uuesti lahkelt. See on täiesti sobiv.

Pöörake tähelepanu korduvatele mustritele

Alzheimer’s Association soovitab jälgida, kas küsimused tulevad teatud kellaaegadel, teatud inimeste juuresolekul või teatud kohtades. Kui need algavad alati enne külaliste saabumist või hilisel pärastlõunal, saate ette planeerida: märge külaskäigu kohta, valmis tuttav tegevus, vaiksem ruum. Meie juhend rahulike hilispärastlõunaste tegevuste kohta võib aidata, kui õhtud on kõige raskemad.

Hoolitsege ka enda eest

Sama küsimusele kahekümnendat korda vastamine on kurnav. Kui tunnete, et kannatus hakkab otsa saama, ja inimene on ohutus kohas, minge mõneks minutiks teise tuppa ja hingake, nagu soovitab Alzheimer’s Los Angeles. National Institute on Aging julgustab hooldajaid abi küsima ja kaaluge asendushoolduse võimalust. Rohkem mõtteid leiate meie hooldaja enesehoolduse juhendist.

Millal peaksin arsti poole pöörduma?

Helistage viivitamata tema arstile, kui küsimused, segadus või käitumine muutuvad järsult või halvenevad tundide või päevade jooksul palju. National Institute on Aging ütleb, et järsku või kiiresti muutuvast käitumisest, eriti pärast nakkust või ravimi vahetamist, tuleks viivitamata arstile teada anda. Dementia Australia selgitab, et nakkus, ravimid, vedelikupuudus, valu või kõhukinnisus võivad põhjustada deliiriumi ehk järsku ja tõsist segasusseisundit, mis vajab kiiret ravi. Kui keegi on ohus, helistage 112.