Dementsusega inimese külastamine hooldekodus või haiglas

Dementsusega lähedase inimese külastamine hooldekodus, hooldekeskuses või haiglas võib tekitada palju tundeid. Teil võib olla küsimusi, mida öelda, mida kaasa võtta või kas külastusel on üldse tähendust, kui inimene seda hiljem ei mäleta. Külastusel on tähendus. National Institute on Aging märgib, et Alzheimeri tõvega inimesed rõõmustavad sageli seltskonna üle ka siis, kui nad ei mäleta, kes külastaja on. Sellel lehel on praktilised sammud enne külastust, selle ajal ja pärast seda ning eraldi nõuanded haiglasviibimise ajaks.

Kuidas ma külastuseks valmistun?

Väike planeerimine teeb külastuse teile mõlemale lihtsamaks.

• Valige sobiv aeg. Dementia Australia soovitab külastada siis, kui inimene on tavaliselt kõige virgem, mis paljude inimeste puhul on hommikul või keskpäeva paiku. Family Caregiver Alliance soovitab uurida asutuse päevakava ja külastada pigem vabal ajal kui tegevuste ajal.
• Rääkige töötajatega. Küsige, kuidas inimesel täna läinud on, ning uurige toidu, lemmikloomade või koos väljas käimise reeglite kohta.
• Pange kokku väike külastuskott. Piisab ühest või kahest asjast, mida koos jagada (vt nimekirja allpool).
• Mõelge välja mõned teemad. Inimesel ei pruugi olla uudiseid jagada, seega võtke oma teemad kaasa: pereuudised, ilm, spordivõistlus või naljakas lugu.
• Seadke endale ootused. Mõni külastus on soe ja jutukas. Teine on vaikne või raske. Mõlemad on tavalised.

Mida peaksin kaasa võtma?

Võtke kaasa asju, mida koos jagada, mitte asju, mis kontrollivad mälu. Sobivad valikud on näiteks:

• Väike fotoalbum suurte ja selgete fotodega. Märkige fotode taha nimed töötajate jaoks.
• Esitusloend lemmiklauludega telefonis, koos lihtsate kõrvaklappide või väikese kõlariga.
• Midagi pehmet hoida, näiteks tuttav tekk, sall või kampsun.
• Kätekreem õrnaks kätemassaažiks, kui inimene puudutust naudib.
• Ajakiri või pildiraamat vana huvi kohta, näiteks aiandus, autod, linnud või kokkamine.
• Lemmiksnäkk, kui töötajad ütlevad, et see on ohutu.
• Tuttavad esemed tuppa. Family Caregiver Alliance soovitab lilli, taimi, perepilte ja kunsti või suurt plakatit mineviku perefotodega.
• Tahvelarvuti, et koos peres fotosid vaadata või rahulikku mängu mängida.

Mida saame külastuse ajal koos teha?

Koos millegi tegemine võtab vestluselt surve maha. Dementia Australia soovitab vaadata fotosid, teha lihtsat käsitööd, istutada taimi, kuulata muusikat, jagada näksimist või jalutada hoovis. Veel mõni idee:

1. Vaadake fotosid. Öelge, mida näete: „Vaadake, milline müts.” „See rand näeb ilus välja.” Laske inimesel vestlust juhtida. Vältige küsimust „Kes see on?”
2. Kuulake muusikat ja laulge. Tuttavad laulud võivad tuju tõsta ja luua ühise hetke ka siis, kui rääkimine on raske.
3. Tehke lühike jalutuskäik. Family Caregiver Alliance soovitab asutuses ringi jalutada, eriti aias, kui see on olemas. Sobib ka jalutuskäik ratastooliga.
4. Tehke kätemassaaži. Natuke kreemi ja aeglased silitused kätele võivad rahustavalt mõjuda.
5. Aidake hoolitsemisel. Dementia Australia mainib juuste kammimist, küünte lakkimist või lemmikriiete selga aitamist, kui inimene seda naudib.
6. Mängige lihtsat mängu. Family Caregiver Alliance soovitab kaarte, doominot või seda, mida inimene varem mängis. Tahvelarvutis saab mängu Picture Pairs mängida nii, et pildid jäävad nähtavale ja taimerit ei ole. Photo Pairs teeb Teie valitud fotodest sobitamismängu ja fotod jäävad Teie brauserisse.
7. Vaadake koos midagi. Family Caregiver Alliance soovitab komöödiaid ja vanu filme. Isegi kui inimene loost päris hästi aru ei saa, saate istuda lähestikku ja aega koos veeta.
8. Lugege valjusti. Lühike luuletus, lemmiklõik või kiri pereliikmelt.
9. Lihtsalt istuge koos. Käest kinni hoidmine või vaikselt koos istumine on tõeline külastus. Alzheimeri Tõve Ühing märgib, et on täiesti sobiv, kui te ei tea, mida öelda, ning et kõige olulisem on Teie kohalolu.

Conversation Cards võivad aidata siis, kui jututeemad saavad otsa. Igal kaardil on pilt ja avatud küsimus.

Kuidas peaksin külastuse ajal rääkima?

• Tutvustage end iga kord. „Tere, isa, siin on Sinu poeg Mark.” NIA soovitab külastajatel vestluse alustamiseks end lühidalt tutvustada.
• Lähenge eestpoolt ja istuge silmade kõrgusel.
• Ärge parandage ega vaidlege. NIA soovitab külastajatel inimest mitte parandada, kui ta eksib või midagi unustab.
• Olge kannatlik, kui sõnu on raske leida. Andke piisavalt aega.
• Vastake tunnetele. Kui inimene tundub kurb või mures, võtke seda enne teema vahetamist kuulda.
• Vältige kontrollküsimusi, näiteks „Kas Te mäletate mind?” või „Mida Te lõunaks sõite?”

Lisateavet leiate meie suhtlusnõuannetest.

Mida ma teen, kui ta ütleb „Tahan koju minna”?

Vastake sõnade taga olevale tundele (meie juhend sellest, kui keegi küsib pidevalt koju mineku järele, selgitab seda lähemalt). Family Caregiver Alliance selgitab, et „Tahan koju minna” tähendab tavaliselt „Ma ei tunne end mugavalt”, ja soovitab vastuseid nagu „Rääkige mulle oma kodust” või „Mis on Teil kodus kõige lemmikum?” Dementia Australia lisab, et „kodu” võib tähendada aega või kohta, kus inimene tundis end turvaliselt, näiteks lapsepõlve.

Võite proovida järgmist:

• võtke tunne kuulda: „Tundub, et Teil on kodust igatsus.”
• pakkuge lohutust puudutuse kaudu, kui see on teretulnud
• vaadake fotosid või rääkige pere kodust
• pakkuge jalutuskäiku, jooki või näksimist

Vältige vaidlemist või selgitamist, miks ta lahkuda ei saa. See aitab harva ja tekitab sageli rohkem rahutust.

Kui pikk peaks külastus olema?

Lühemad ja sagedasemad külastused toimivad sageli paremini. Family Caregiver Alliance märgib, et inimene tavaliselt ei mäleta, kas te jäite viieks minutiks või viieks tunniks, ja soovitab, et kolm lühikest külastust nädalas võivad olla paremad kui üks pikk. Dementia Australia ütleb, et õiget külastuste arvu ega õiget pikkust ei ole.

Esimestel nädalatel pärast kolimist hooldekodusse soovitab Family Caregiver Alliance külastada sageli ja seejärel leida järk-järgult regulaarne rütm. Küsige töötajatelt, mida nemad märkavad.

Kuidas ma lahkun ilma teda ärritamata?

Lahkumine võib olla kõige raskem osa. Dementia Australia soovitab järgmist:

• Öelge saabudes, kui kaua saate jääda. „Ma saan tund aega jääda, siis lähen poodi.”
• Kasutage mõnda tegevust loomuliku lõpuna. „Kui see laul saab läbi, siis lähen.”
• Ajastage lahkumine söögi või tegevuse ajaga või paluge töötajatel inimesel millegi muuga tegelema hakata.
• Hoidke hüvastijätt lühike ja kasutage iga kord sama viisi. Pikemalt viivitamine, vabandamine või „veel natuke jäämine” võib tulevased hüvastijätud raskemaks muuta.

Pärast lahkumist on normaalne tunda kurbust. Laske endal puhata. Kui inimene muutus ärritunuks, saavad töötajad tal tavaliselt varsti jälle rahuneda aidata.

Dementsusega inimese külastamine haiglas

Haigla on lärmakas, võõras ja täis võõraid inimesi, mis võib dementsusega inimese jaoks olla väga raske. NIA juhend dementsusega inimese viimisest haiglasse soovitab järgmist:

• Laske kellelgi inimese juures viibida nii palju kui võimalik: pereliikmel, usaldusväärsel sõbral või palgatud hooldajal.
• Andke töötajatele isikuinfoleht, kus on kirjas inimese päevakava, eelistatud nimi, meeldimised ja mittemeeldimised, võimalikud ärritajad ning mitteverbaalsed valu märgid. Pange koopiad tuppa ja õdede jaama.
• Aidake söömisel ja joomisel. Vanemad inimesed võivad haiglas alatoituda. Avage pakendeid, aidake söögikordadel, sööge koos ja pakkuge juua.
• Võtke kaasa lohutavad esemed, näiteks fotod või vaimsed esemed.
• Vähendage müra. Lülitage teler välja ja tehke telefoni ning sisehäälestuse heli vaiksemaks.
• Proovige rahustavaid rituaale, näiteks rahulikku muusikat, lugemist, palvetamist, laulmist või vanade piltide vaatamist.
• Julgustage liikuma nii palju, kui see on ohutu ja töötajatega kooskõlastatud.
• Rääkige arstile kohe, kui inimene tundub äkitselt halvem või teistsugune. NIA selgitab, et äkilist ja tugevat segasust, mida nimetatakse deliiriumiks, võivad põhjustada näiteks infektsioon, palavik, vedelikupuudus või ravimite kõrvaltoimed, ning see vajab arstiabi.

Lühike ja rahulik külastus tuttava näo ja lemmiklauluga võib olla haiglapäeva kõige lohutavam osa.

Lastega külastamine

Lapsed võivad tuua palju soojust. Valmistage neid ette lihtsate ja ausate sõnadega, hoidke külastus lühike ja andke neile ülesanne, näiteks joonistuse näitamine või foto ulatamine. NIA soovitab, et lapsed ja Alzheimeri tõvega inimesed võivad nautida koos lihtsaid tegevusi, näiteks fotoalbumi vaatamist või muusika kuulamist. Dementia Australia soovitab pakkida väikese koti näkside või vaiksete tegevustega, et väiksemad lapsed oleksid hõivatud.

Hoolitsege ka enda eest

Külastamine võib olla väsitav ja emotsionaalne, eriti kui inimene on palju muutunud. On täiesti sobiv külastada harvemini, kui te seda vajate, võtta toeks kaasa sõber või lahkuda raskel päeval varem. Ideid enda eest hoolitsemiseks leiate lehelt hooldaja enesehool. Kui elate kaugel, vaadake meie juhendit telefoni- ja videokõnede kohta.