Õhtune rahutus: rahustavad tegevused hilisel pärastlõunal

Paljud pered märkavad sama mustrit: hommikud on üsna rahulikud, aga pärastlõuna edenedes muutub dementsusega inimene rahutuks, murelikuks, segadusse sattunuks või ärritunuks. Ta võib ringi kõndida, paluda „koju minna“, kuigi on juba kodus, või kergesti pahaseks saada. Seda nimetatakse sageli õhtuseks rahutuseks.

Ühteainsat lahendust ei ole, kuid muutused päeva rütmis, ruumis ja pakutavates tegevustes võivad muuta hilised pärastlõunad rahulikumaks. Sellel lehel on kokku kogutud praktilisi, mitteravimilisi ideid National Institute on Aging ja Alzheimer’s Association materjalidest. See ei ole meditsiiniline nõuanne. Kui sümptomid on uued, äkilised või süvenevad, rääkige inimese arstiga.

Mis on õhtune rahutus?

Õhtune rahutus on rahutus, erutus, ärrituvus või segadus, mis algab või süveneb valguse hääbumisel, hilisel pärastlõunal või varajases õhtutunnis. National Institute on Aging (NIA) märgib, et liigne väsimus võib suurendada hilise päeva rahutust.

Mis võib hilise päeva rahutust süvendada?

Seda võivad mõjutada mitmed asjad, sageli koos. Alzheimer’s Association toob esile selliseid tegureid:

• väsimus pärast täis päeva;
• uus või segane keskkond;
• „sisemine bioloogiline kell“, mis on tasakaalust väljas, nii et inimene on päeval unine ja öösel ärkvel;
• hämar valgus ja varjud, mis võivad segadust tekitada;
• ümbritsevate inimeste stressi või pettumuse tajumine;
• väiksem unevajadus, mis on eakatel tavaline.

NIA lisab erutuse üldiste põhjustena veel valu, masenduse või stressi, vähese puhkuse, kõhukinnisuse, liiga suure müra või liiga paljude inimeste, samuti teatud ravimid või ravimite koosmõjud.

Kuidas päeva planeerida, et õhtud oleksid rahulikumad?

Viige nõudlikumad asjad varasemasse aega ja hoidke hiline pärastlõuna õrn ja etteaimatav. Nii NIA kui ka Alzheimer’s Association soovitavad ühtlast päevakava. Näidispäev, mida saate enda järgi kohandada:

Mõned konkreetsed soovitused allikatest:

• Päevavalgus. NIA soovitab korraldada iga päev aega õues või akna juures päikesevalguses.
• Igapäevane liikumine, aga mitte liiga palju. Püüdke iga päev füüsiliselt aktiivne olla, kuid ärge planeerige liiga palju tegevusi, ütleb NIA.
• Joogid päeva lõpus. Vältige päeva lõpus alkoholi ja kofeiiniga jooke, näiteks kohvi või koolat (NIA). Alzheimer’s Association mainib ka nikotiini.
• Uinakud. Vältige pikki uinakuid ja tukastamist hilisel pärastlõunal (NIA). Alzheimer’s Association soovitab piirata päevaseid uinakuid, kui öine uni on häiritud.

Lisaks ühtlase päeva ülesehitamisele vaadake igapäevaseid rutiinitegevusi.

Kuidas muuta kodu hilisel pärastlõunal rahulikumaks?

Vähendage müra, lisage valgust ja hoidke tuttavad asjad lähedal.

• Ere ja ühtlane valgustus. Alzheimer’s Association soovitab hoida kodu õhtuti hästi valgustatuna. Tehke ruum valgeks enne, kui varjud tekivad.
• Vähem müra. Lülitage telekas ja raadio välja või tehke vaiksemaks ning piirake sel ajal külalisi või askeldamist kodus. Alzheimer’s Association soovitab vähendada õhtuseid ärritusi, nagu telekas, majapidamistööd ja vali muusika.
• Tuttavad mugavusasjad. NIA soovitab rahustavat muusikat ning armsate esemete ja fotode hoidmist kodus lähedal.
• Mugavuse kontroll. Alzheimer’s Association soovitab kontrollida, kas inimesel on valu, nälg, janu, kõhukinnisus, täis põis, väsimus, nakkus või nahal ärritus, ning hoida ruumi temperatuur mugavana.
• Teie enda meeleolu. Inimesed tajuvad stressi. NIA soovitab aeglustada ja püüda ise rahuneda, kui teie mured võivad pinget suurendada.

Milliseid rahustavaid tegevusi saame hilisel pärastlõunal teha?

Valige tegevusi, mis on tuttavad, kiirustamata ja mida on lihtne lõpetada. Alzheimer’s Association soovitab rahustavaid tegevusi, nagu vaikne muusika, fotod või lemmikfilm, ning ühist jalutuskäiku rahutuse leevendamiseks. NIA soovitab suupistet või jooki, lemmiksaadet, muusikat, jalutuskäiku, lugemist või lihtsat majapidamistööd, näiteks pesu voltimist.

Ideid, mida proovida:

1. Voltige koos pesu. NIA soovitab seda tüüpi lihtsat majapidamistööd. Rätikuid on lihtne käsitseda ja tegevusel on selge lõpp.
2. Pange mängima lemmikmuusika. Tuttavad laulud noorematest aastatest, vaiksel helitugevusel. Kaasa üminemine sobib. Rohkem ideid leiate muusikategevustest.
3. Vaadake fotosid. Fotoalbum või mõned perefotod mängus Photo Pairs nii, et pildid jäävad nähtavale, võivad viia rahuliku vestluseni.
4. Tehke lühike jalutuskäik. Aias, tänaval või koridoris, enne kui pimedaks läheb.
5. Võtke koos suupiste ja jook. Midagi lihtsat, sooja ja kofeiinivaba, koos laua ääres.
6. Õrn piltide sobitamine. Picture Pairs nelja pildiga ja nähtavate piltidega on lihtne alustada ja lihtne lõpetada.
7. Värvimine. Coloring ekraanil või prinditud lehel, ilma lõpetamise eesmärgita.
8. Vaatamine ja vestlemine. Conversation Cards pakub pilti ja avatud küsimust. Piisab ka lihtsalt vaatamisest.
9. Hingamise paus. Calm Breathing on aeglane ja vaikne paus, mille alustate ja lõpetate ise.
10. Tegevused kätele. Nööpide või sokkide sorteerimine, pehme teki silumine või tuttava eseme käes hoidmine. Vaadake ka meeltele suunatud tegevusi.

Vältige hilisel pärastlõunal uusi mänge, tihedaid väljas käike ja kõike, mis nõuab palju mälu või keskendumist. Jätke need hommikusse.

Mida teha, kui rahutus algab?

Jääge rahulikuks, kinnitage ja suunake tähelepanu õrnalt mujale. NIA soovitab rääkida rahulikult, kuulata inimese muresid, vältida vaidlusi, kinnitada, et ta on turvalises kohas, ning kasutada õrna puudutust, kui see aitab. Seejärel proovige tähelepanu mujale juhtida: suupiste, jook, muusika või jalutuskäik.

Alzheimer’s Association soovitab fraase nagu „Siin on turvaline“ ja „Mul on kahju, et te olete pahane,“ ning soovitab lisada valgust, aeglustada ja vähendada ärritusi. Ärge ajage inimest nurka, ärge tungige peale, ärge hoidke kinni ega hakake vaidlema.

Kui inimene muutub agressiivseks, soovitab NIA hoida turvalist vahemaad, kuni käitumine vaibub. Hädaolukorras helistage 112 ja öelge, et inimesel on dementsus.

Meie juhendid suhtlemise ja mida teha, kui inimene ütleb ei kohta pakuvad veel rahustavaid väljendeid.

Kuidas leida käivitajaid?

Pidage ühe või kahe nädala jooksul lühikest päevikut. Alzheimer’s Association soovitab märkida üles, mis toimub enne õhtuse rahutuse episoodi, et märgata käivitajaid. Kirjutage üles aeg, mil rahutus algas, mis juhtus tund aega varem, uinakud, söögid ja joogid, külalised, müra ja valgus. Võtke päevik arstile kaasa. NIA märgib, et käitumismuutuste jälgimine võib aidata hooldajatel ja tervishoiutöötajatel mustrit märgata.

Millal peaksin õhtuse rahutuse asjus arstiga ühendust võtma?

Võtke inimese arstiga ühendust, kui rahutus on uus, äkitselt süvenenud või sellega kaasnevad muud muutused. NIA ütleb, et äkilistest või kiiresti kõikuvatest käitumismuutustest, eriti pärast nakkust või hiljutisi ravimimuutusi, tuleks arstile kohe teada anda.

Paluge arstil kontrollida asju, mis võivad õhtuid raskemaks muuta. Alzheimer’s Association nimetab terviseprobleeme, nagu kuseteede põletikud, pidamatus, rahutute jalgade sündroom ja uneapnoe, ning soovitab küsida, mis kellaaegadel on iga ravimit kõige parem võtta. NIA loetleb erutuse võimalike põhjustena valu, kõhukinnisuse ning ravimite kõrvaltoimed või koosmõjud.

Alzheimer’s Association ütleb, et Alzheimeri tõvega seotud uneprobleemide puhul eelistatakse üldiselt mitteravimilisi viise ning et hilise päeva rahutuse ravimit tuleks kaaluda ainult siis, kui need ei aita, pärast riskide ja kasude hindamist. See otsus kuulub arstile. Ärge alustage, lõpetage ega muutke ühegi ravimi, unerohu ega toidulisandi kasutamist ilma arsti nõuandeta.

Kuidas ise õhtutega hakkama saada?

Hilised pärastlõunad võivad olla hooldaja päeva kõige raskem osa. Kui see on võimalik, paluge pereliikmel, sõbral või tasulisel abilisel katta hiline pärastlõuna paaril päeval nädalas, kasvõi tunniks. Meie juhend hooldaja enesehoolest loetleb hingamisaja võimalusi ja tasuta Alzheimer’s Association ööpäevaringse abitelefoni.