Lühike vastus
Lanceti komisjon nimetas 2024. aastal 14 võimalikku muudetavat dementsuse riskitegurit: vähem haridust, kuulmislangus, kõrge LDL-kolesterool, depressioon, peavigastus, vähene liikumine, diabeet, suitsetamine, kõrge vererõhk, rasvumine, liigne alkoholitarbimine, sotsiaalne eraldatus, õhusaaste ja ravimata nägemislangus. Koos on need seotud ligikaudu 45 protsendiga juhtudest maailmas, kuid ühegi inimese puhul pole kindlust.
- Need 14 tegurit ulatuvad üle kogu elu: üks varases eas, kümme keskeas ja kolm hilisemas eas.
- Kuulmislangus ja kõrge LDL-kolesterool keskeas on kumbki seotud ligikaudu 7 protsendiga dementsuse juhtudest maailmas. Need on üksikutest teguritest suurima osakaaluga.
- Need protsendid on rahvastikku hõlmavad hinnangud, mis eeldavad põhjuslikku seost. Mõned seosed võivad olla ainult osaliselt põhjuslikud.
- Vanus ja geenid, mida keegi muuta ei saa, on samuti olulised riskitegurid. Nende 14 riski vähendamine ei anna kellelegi kindlust, et dementsust ei teki.
- Enamik seotud samme, näiteks vererõhu, kuulmise ja nägemise kontrollimine, on head ka üldise tervise jaoks ja nendest tasub arstiga rääkida.
Sellel lehel (7 jaotised)
Riskitegur on midagi, mis on seotud suurema tõenäosusega teatud seisundi tekkeks. See ei ole igal juhul põhjus ning ühe riskiteguri olemasolu ei tähenda, et inimesel tekib dementsus. Sellel lehel on toodud 14 dementsuse riskitegurit, mida Lanceti 2024. aasta komisjon peab võimalikuks muuta, millega uuringud neid seostavad ja millest võiksite arstiga rääkida.
Laiema pildi ning suurte uuringute tulemuste kohta lugege lehelt Kas dementsust saab ennetada? Mida uuringud näitavad. See on üldine teave, mitte meditsiiniline nõuanne; vaadake ka meie meditsiinilist lahtiütlust.
Millised on 14 dementsuse riskitegurit?
2024. aasta Lanceti komisjon, mille koostasid 27 dementsuse uurijat, hindas, et 14 võimalikku muudetavat riskitegurit moodustavad koos ligikaudu 45 protsenti dementsuse juhtudest maailmas. Iga teguri juures toodud protsent on komisjoni hinnang selle osakaalu kohta maailmas, ümardatuna täisarvuni. Need arvud kattuvad, sest paljudel inimestel on korraga mitu riskitegurit. Seepärast on kogusumma 45 protsenti, mitte suurem.
| Riskitegur | Eluetapp | Juhtude osakaal | Millega uuringud seostavad | Mida saate teha |
|---|---|---|---|---|
| Vähem haridust | Varane elu | 5% | Vähem kooliaastaid on seotud suurema riskiga. Ka vaimne aktiivsus keskeas näib olevat kaitsev, isegi väikese haridusega inimeste puhul. | Õppige ja tehke vaimselt köitvaid asju igas vanuses: lugege, harrastage hobisid, osalege kursustel või mängige koos teistega. |
| Kuulmislangus | Keskea | 7% | Ravimata kuulmislangus on seotud suurema riskiga. Inimesi aja jooksul jälgivad uuringud seostavad kuuldeaparaadi kasutamist väiksema riskiga. | Laske kuulmist kontrollida. Küsige, kas kuuldeaparaadid aitaksid, ja kandke neid, kui need on määratud. Kaitske kõrvu valju heli eest. |
| Kõrge LDL-kolesterool | Keskea (umbes 40. eluaastast) | 7% | Kõrge LDL-kolesterool (nn halb kolesterool) keskeas on seotud suurema riskiga. Vaatlusuuringud seostavad statiinide kasutamist väiksema riskiga, kuid hilisemas eas tehtud uuringud ei ole seda näidanud. | Küsige arstilt, kas teie kolesteroolitaset tuleks kontrollida ja kas sellega tuleks midagi ette võtta. |
| Depressioon | Keskea | 3% | Depressioon on seotud suurema riskiga. Hilisemas eas võib depressioon olla ka dementsuse varajane märk. | Rääkige arstiga, kui kurvameelsus või huvipuudus kestab kauem kui kaks nädalat. Depressiooni saab ravida. |
| Traumaatiline ajukahjustus | Keskea | 3% | Peavigastus igas vanuses ja mis tahes põhjusel, sealhulgas kontaktsportides, on seotud suurema riskiga. | Kandke rattasõidul ja kontaktsportides kiivrit. Küsige kukkumiste ennetamise kohta. Pärast peavigastust puhake ja laske end kontrollida. |
| Vähene füüsiline aktiivsus | Keskea | 2% | Inimestel, kes liiguvad ja teevad sporti, tekib dementsus harvemini. Uuringutest saadud tõendusmaterjal on veel piiratud. | Küsige, milline liikumine on teie jaoks ohutu, ja leidke midagi, mis teile meeldib. Vaadake ka meie liikumisjuhendit. |
| Diabeet | Keskea | 2% | Diabeet, eriti kui see algab keskeas või kestab kauem, on seotud suurema riskiga. | Laske veresuhkrut kontrollida. Kui teil on diabeet, tehke oma ravimeeskonnaga koostööd, et seda ohutult hallata. |
| Suitsetamine | Keskea | 2% | Suitsetamine on seotud suurema riskiga. Uuringud näitavad, et endistel suitsetajatel ei ole sama suurenenud risk kui neil, kes jätkavad suitsetamist. | Küsige abi suitsetamisest loobumiseks. Sellest loobuda tasub igas vanuses. |
| Kõrge vererõhk | Keskea | 2% | Kõrge vererõhk keskeas on seotud suurema riskiga. Vererõhuravimite uuringud viitavad veidi väiksemale dementsuse või kognitiivsete häirete riskile. | Teadke oma näitajaid. Komisjon soovitab umbes 40. eluaastast alates hoida ülemist näitu 130 või madalamal; küsige, milline eesmärk sobib teile. |
| Rasvumine | Keskea | 1% | Rasvumine keskeas on seotud suurema riskiga ja suurendab ka diabeedi riski. | Küsige arstilt, milline on teie jaoks tervislik kehakaal. Vanemad inimesed ei peaks kaalust alla võtma ilma meditsiinilise nõuandeta. |
| Liigne alkoholitarbimine | Keskea | 1% | Suur alkoholitarbimine on seotud suurema riskiga. Suure tarbimise vähendamine on seotud väiksema riskiga. | Küsige, milline kogus on teie jaoks ohutu, eriti arvestades teie ravimeid. |
| Sotsiaalne eraldatus | Hilisem elu | 5% | Harv suhtlemine teiste inimestega on seotud suurema riskiga. | Hoidke teistega sidet viisil, mis teile meeldib. Vaadake ka meie juhendit sotsiaalsete sidemete kohta. |
| Õhusaaste | Hilisem elu | 3% | Elamine suurema õhusaastega piirkonnas on seotud suurema riskiga. Uuringud seostavad puhtamat õhku väiksema riskiga. | See on suuresti riikliku poliitika küsimus. Jälgige kohalikke õhukvaliteedi hoiatusi ja viibige väga saastatud päevadel vähem õues. |
| Ravimata nägemislangus | Hilisem elu | 2% | Korrigeerimata nägemisprobleemid on seotud suurema riskiga. Üks suur Ameerika Ühendriikide uuring seostas katarakti operatsiooni väiksema riskiga. | Käige regulaarselt silmaarsti juures. Küsige, kas selliseid probleeme nagu katarakt saab ravida. |
Kuidas neid protsente lugeda?
Ettevaatlikult. Komisjoni enda aruanne toob välja mitu punkti, mida tasub meeles pidada:
- Need kirjeldavad rahvastikku, mitte üksikuid inimesi. University College Londoni aruande kokkuvõte märgib, et riski vähendamine toimib rahvastiku tasandil ega anna ühele inimesele kindlust, et dementsust ei teki.
- Need eeldavad põhjuslikku seost. Autorid kaasasid ainult tegurid, millel oli veenev tõendusmaterjal, kuid märkisid, et mõned seosed võivad olla ainult osaliselt põhjuslikud.
- Need on ülemaailmsed arvud. Enamik andmeid pärineb kõrge sissetulekuga riikidest ning tegelik osakaal võib eri riikides ja kogukondades erineda.
- Ka väikesed protsendid võivad olla olulised. Tegur, mis on maailmas seotud 2 protsendiga juhtudest, mõjutab siiski väga paljusid inimesi.
Millised riskitegurid lisati 2024. aastal?
- aasta aruanne lisas 2020. aastal nimetatud 12 tegurile kaks uut:
- Kõrge LDL-kolesterool keskeas, mis on seotud ligikaudu 7 protsendiga juhtudest.
- Ravimata nägemislangus hilisemas eas, mis on seotud ligikaudu 2 protsendiga juhtudest.
Milliseid riskitegureid ei saa muuta?
Riikliku vananemise instituudi (National Institute on Aging) sõnul on vanus Alzheimeri tõve suurim teadaolev riskitegur ja seda ei saa keegi muuta. Ka geenidel on oma osa; üks tuntud geen, mis mõjutab Alzheimeri tõve riski, on APOE. NIA lisab, et teadlased ei mõista veel täielikult, mis põhjustab Alzheimeri tõbe enamikul inimestel. Lanceti komisjon märgib, et võimalikke muudetavaid riske saab vähendada sõltumata inimese geneetilisest riskist.
Kuna vanusel ja geenidel on nii suur osa, tekib dementsus paljudel inimestel ka siis, kui neil pole ühtegi neist 14 riskitegurist. See ei ole kellegi süü.
Mida näitavad uuringud nende riskide muutmise kohta?
Riskiteguri seostamine dementsusega ei ole sama mis tõestamine, et selle muutmine vähendab dementsuse riski. Mõned näited selle kohta, mida uuringud on näidanud:
- Vererõhk. SPRINT MIND uuringus vähendas madalam vererõhu eesmärk oluliselt kerge kognitiivse häire riski. Tõenäolist dementsust see oluliselt ei vähendanud, kuigi uuring võis olla selle näitamiseks liiga väike (SPRINT MIND ajakirjas JAMA).
- Kuuldeaparaadid. Lanceti komisjon kirjeldab kolme aasta pikkust kuuldeaparaatide uuringut, mis ei näidanud mõtlemisele üldist mõju, kuid andis kasu suurema riskiga inimeste alarühmas. Inimesi aja jooksul jälgivad uuringud seostavad kuuldeaparaadi kasutamist väiksema riskiga. Rohkem infot leiate meie kuulmisjuhendist.
- Füüsiline aktiivsus. Riikliku vananemise instituudi sõnul ei ole kliinilistest uuringutest piisavalt tõendeid, et järeldada liikumise võimet kerget kognitiivset häiret või Alzheimeri tõbe ennetada või aeglustada, kuigi mõned uuringud viitavad, et see võib vanusega seotud langusega seotud olla (NIA Alzheimeri ennetamise kohta).
Pikad uuringud, mis ootavad dementsuse tekkimist, on aeglased ja kulukad. Seetõttu pärineb paljude tegurite kohta parim tõendusmaterjal jätkuvalt uuringutest, mis jälgivad inimesi aastate jooksul. See teave on kasulik, kuid nõrgem kui uuringutõend.
Kuidas on lood une ja toitumisega?
Komisjon vaatas üle une ja toitumise, kuid ei lisanud neid nimekirja, sest tõendusmaterjal ei olnud piisavalt tugev ega ühtlane. Meie juhendid une ja toitumise kohta selgitavad, mida on teada.
Rääkige arstiga
Iga-aastane tervisekontroll on hea aeg nende teemade üles võtmiseks. Võite selle nimekirja kaasa võtta ja küsida:
- Millised on minu vererõhu, veresuhkru ja kolesterooli näitajad ning kas mõni neist vajab tähelepanu?
- Kas mul tuleks lasta kuulmist ja nägemist kontrollida?
- Kas minu praegune liikumine on minu jaoks ohutu ja piisav?
- Kas mõni minu ravim võib mõjutada mälu või mõtlemist?
Enne ravimite, toitumise, paastumise, liikumise või toidulisandite muutmist rääkige esmalt arstiga. Kui teil või inimesel, kelle eest hoolitsete, tekib äkiline segasus, ühepoolne nõrkus või kõne raskused, helistage numbril 112.
Levinud küsimused
Millised on 14 muudetavat dementsuse riskitegurit?
Lanceti komisjon nimetas 2024. aastal vähem haridust, kuulmislanguse, kõrge LDL-kolesterooli, depressiooni, traumaatilise ajukahjustuse, vähese füüsilise aktiivsuse, diabeedi, suitsetamise, kõrge vererõhu, rasvumise, liigse alkoholitarbimise, sotsiaalse eraldatuse, õhusaaste ja ravimata nägemislanguse. Koos on need seotud peaaegu poole dementsuse juhtudega maailmas.
Milline dementsuse riskitegur on kõige olulisem?
Maailma rahvastikku vaadates hindas komisjon, et kuulmislangus ja kõrge LDL-kolesterool keskeas on kumbki seotud ligikaudu 7 protsendiga juhtudest. Neile järgnevad vähem haridust ja sotsiaalne eraldatus, kumbki ligikaudu 5 protsendiga. See, millised tegurid on ühe inimese jaoks kõige olulisemad, sõltub tema tervisest, nii et parim nõuandja on arst.
Kas 2024. aastal lisati kaks uut riskitegurit?
Jah. 2024. aasta aruanne lisas 2020. aastal nimetatud 12 tegurile kõrge LDL-kolesterooli (nn halb kolesterool) keskeas ja ravimata nägemislanguse hilisemas eas. Komisjoni hinnangul on need seotud vastavalt ligikaudu 7 ja 2 protsendiga juhtudest.
Kas vanus on muudetav riskitegur?
Ei. Vanus on Alzheimeri tõve suurim teadaolev riskitegur ja seda ei saa muuta. Ka geenidel on oma osa. Sellel lehel toodud 14 tegurit on need, mida uuringute põhjal võib olla võimalik muuta.
Allikad
Linkime organisatsioonidele ja uuringutele, millele see leht tugineb. Igaüht kontrolliti lehe värskendamisel.
- Dementia prevention, intervention, and care: 2024 report of the Lancet standing Commission · The Lancet
- Nearly half of dementia cases could be prevented or delayed by tackling 14 risk factors · University College London
- Preventing Alzheimer's Disease: What Do We Know? · National Institute on Aging
- What Causes Alzheimer's Disease? · National Institute on Aging
- Effect of Intensive vs Standard Blood Pressure Control on Probable Dementia: A Randomized Clinical Trial (SPRINT MIND) · JAMA (via PubMed)