Kas dementsust saab ennetada? Mida uuringud ütlevad

Kui hoolitsete kellegi eest, kellel on dementsus, või olete näinud, kuidas vanem sellega elab, olete tõenäoliselt mõelnud, kas seda oleks saanud peatada ja kas saate enda puhul selle tekkimist vältida. Sellel lehel on kirjas, mida uuringud tegelikult ütlevad, lihtsas keeles. Lühike vastus: keegi ei saa lubada dementsuse ennetamist, kuid uuringud viitavad sellele, et mõningaid riske saab vähendada ning et nende vähendamine kogu rahvastikus võib tähendada, et vähem inimesi haigestub dementsusse või haigestub hiljem.

See on üldine teave, mitte meditsiiniline nõuanne. Palun lugege meie meditsiinilist lahtiütlust ja rääkige oma tervisest arstiga.

Kas dementsust saab ennetada?

Ükski inimene ei saa dementsust tõestatud viisil ennetada. Riiklik Vananemise Instituut (NIA) ütleb, et kuigi miski ei ole veel tõestanud, et Alzheimeri tõbe saab ennetada, on teadlased leidnud paljutõotavaid suundi ja õpivad, mis võib toimida ja mis mitte.

Uuringud näitavad siiski, et teatud terviseseisundid ja harjumused on seotud suurema dementsuse tõenäosusega. Kui need riskid on kogu rahvastikus madalamad, võib vähem inimesi haigestuda dementsusse või haigestuda hilisemas eas. See on väga erinev lubadusest.

Üks lootustandev märk: 2024. aasta Lanceti komisjon teatas, et mõnes kõrge sissetulekuga riigis, sealhulgas USA-s ja Suurbritannias, on vanemate inimeste seas dementsusega inimeste osakaal langenud. Autorite arvates on see tõenäoliselt osaliselt tingitud paremast haridusest, paremast tervishoiust ja väiksemast veresoonkahjustusest kogu elu jooksul, nagu selgitab University College Londoni kokkuvõte aruandest.

Mida leidis 2024. aasta Lanceti komisjon?

Lanceti komisjon dementsuse ennetamise, sekkumise ja hoolduse teemal on 27 dementsuseuurijast koosnev rühm, kes vaatab tõendusmaterjali iga paari aasta tagant uuesti läbi. Nende 2024. aasta aruanne nimetas 14 riskitegurit, mida võib olla võimalik muuta, ja hindas, et need moodustavad kokku ligi poole (umbes 45%) maailma dementsuse juhtudest. Autorite sõnul võiks neid juhtumeid teoreetiliselt ennetada või edasi lükata, kui riskid eemaldataks (2024. aasta Lanceti komisjoni aruanne).

14 tegurit, rühmitatuna eluperioodi järgi, kus tõendusmaterjal on kõige tugevam:

• Varajane eluiga: vähem haridust.
• Keskeiga (ligikaudu 40–65 aastat): kuulmislangus, kõrge LDL-kolesterool („halb” kolesterool), depressioon, peavigastus, vähene kehaline aktiivsus, diabeet, suitsetamine, kõrge vererõhk, ülekaal ja liigne alkoholi tarbimine.
• Hilisem eluiga: sotsiaalne eraldatus, õhusaaste ja ravimata nägemiskaotus.

Kaks 2024. aastal lisatud tegurit olid kõrge LDL-kolesterool ja ravimata nägemiskaotus. Suurima juhtumite osakaaluga seotud tegurid olid kuulmislangus ja kõrge LDL-kolesterool (mõlemad umbes 7%), millele järgnesid vähem haridust ja sotsiaalne eraldatus (mõlemad umbes 5%).

Meie riskitegurite juhend käsitleb kõiki 14 tegurit tabelis, tuues välja, millega uuringud neid seovad ja mida saate teha.

Mida 45% näitaja ei tähenda

Seda numbrit on lihtne valesti mõista, seega tasub olla täpne:

• See on rahvastiku tasandi hinnang. See kirjeldab dementsuse juhtumeid kogu maailmas, mitte teie või teie vanema tõenäosust.
• See eeldab põhjuslikku seost. Autorid ütlevad, et lisasid ainult veenvate tõenditega riskitegurid, kuid mõned seosed võivad olla ainult osaliselt põhjuslikud. Näiteks võib hilisemas eas depressioon olla mõnikord pigem dementsuse varajane sümptom kui põhjus.
• See ei anna ühe inimese kohta mingeid tagatisi. UCL-i kokkuvõttes märgitakse, et riski vähendamine toimib rahvastiku tasandil ega taga, et üks inimene suudab dementsust vältida.
• Teist poolt need tegurid ei selgita. Ülejäänud osa moodustavad vanus, geenid ja põhjused, mida teadlased veel ei mõista.

Mis vahe on „riski vähendamisel” ja „ennetamisel”?

Riski vähendamine tähendab tõenäosuse langetamist. Kui suur rühm inimesi alandab oma vererõhku, võib paljude aastate jooksul neist vähemal tekkida dementsus, kui muidu oleks tekkinud. Mõnel inimesel selles rühmas tekib see siiski.

Ennetamine viitab sellele, et midagi ei juhtu üldse. Dementsuse puhul ei saa uuringud seda tänapäeval kellelegi lubada.

Teadlased räägivad ka edasilükkamisest. Lanceti komisjon toob välja uusi tõendeid selle kohta, et riski vähendamine võib dementsuse algust edasi lükata ja lühendada aega, mil inimene elab halva tervisega. Isegi mõne aasta võrra edasilükkamine võib inimese ja tema pere jaoks väga palju tähendada.

Sellel saidil kasutame meelega väljendeid „riski vähendamine” ja „on seotud”. Kui näete toodet, toidulisandit või programmi, mis lubab „Alzheimeri tõbe ennetada”, suhtuge sellesse ettevaatlikult. NIA soovitab enne mis tahes tableti või ravimeetodi proovimist, mis lubab Alzheimeri tõbe ennetada, arstiga nõu pidada, sest sellised tooted võivad olla ohtlikud, raha raiskamine või mõlemat.

Mida on suured uuringud leidnud?

Vaatlusuuringud (mis jälgivad, mis inimestega aja jooksul juhtub) võivad näidata seoseid. Juhuslikustatud uuringud, kus inimesed jaotatakse juhu teel programmi või võrdlusrühma, on tugevam viis seda kontrollida. Siin on toodud, mida leidsid mõned kõige tuntumad uuringud.

FINGER (Soome)

FINGER-uuringusse kaasati 1260 täiskasvanut vanuses 60–77, kellel oli suurem dementsuse risk. Pooled said kaheaastase programmi, mis hõlmas toitumisnõustamist, liikumist, arvutipõhiseid ajuharjutusi ning südame ja veresoonte tervise kontrolli; teine pool sai üldist tervisenõu. Programmirühm sai mõtlemistestide kogumitulemustes veidi paremaid tulemusi – erinevus oli väike, kuid statistiliselt oluline (FINGER-uuring ajakirjas The Lancet). Uuring mõõtis testitulemusi, mitte dementsuse diagnoose.

US POINTER (Ameerika Ühendriigid)

US POINTER-uuringusse kaasati 2111 täiskasvanut vanuses 60–79, kes liikusid vähe, toitusid vähem tervislikult ja kellel oli muid riskitegureid. Mõlemat rühma julgustati olema kehaliselt ja vaimselt aktiivsem, toituma paremini, suhtlema teistega ja jälgima südame tervist. Üks rühm sai struktureeritud juhendatud programmi, teine juhendas end ise. Kahe aasta jooksul paranesid mõtlemistestide tulemused mõlemas rühmas ja veidi rohkem struktureeritud rühmas (US POINTER-uuring ajakirjas JAMA). Autorid ütlevad, et on vaja rohkem järelhindamist, et teada saada, kas see erinevus on igapäevaelus oluline. Kuna uuringus ei olnud „ära tee midagi” rühma, ei saa selle põhjal öelda, kui palju kumbki programm aitas võrreldes sellega, et midagi ei muudeta.

SPRINT MIND (vererõhk)

SPRINT MIND uuris 9361 USA täiskasvanut vanuses 50 ja vanemad, kellel oli kõrge vererõhk. Nad jaotati madalama vererõhu eesmärgiga (ülemine number alla 120) või tavapärase eesmärgiga (alla 140) rühma. Madalam eesmärk vähendas oluliselt kerget kognitiivset häiret, mis on mälu- ja mõtlemisprobleemide staadium, mis võib dementsusele eelneda. Tõenäolise dementsuse puhul oli madalama eesmärgiga rühmas vähem juhtumeid, kuid erinevus ei olnud statistiliselt oluline. Uuring lõpetati varem ja dementsuse juhtumeid oli oodatust vähem, mistõttu võis see olla liiga väike, et sellele küsimusele vastata (SPRINT MIND ajakirjas JAMA).

Mida ülevaated kokku annavad

2021. aasta Cochrane’i ülevaade koondas üheksa suurt uuringut programmide kohta, mis käsitlevad korraga mitut riski ja hõlmasid enam kui 18 000 inimest. See leidis mõtlemistestides väikest kasu, kuid ei leidnud selget erinevust selles, kui paljudel inimestel tekkis dementsus kahes uuringus, mis seda mõõtsid (Cochrane’i ülevaade mitme valdkonna sekkumistest).

Riiklike Teaduste, Inseneriteaduste ja Meditsiini Akadeemiate 2017. aasta ülevaade, mida NIA on kokku võtnud, leidis „julgustavaid, kuid ebaselgeid” tõendeid kolme lähenemisviisi kohta: kõrge vererõhu kontrollimine, kehalise aktiivsuse suurendamine ja kognitiivne treening.

Kas on oluline, millal alustada?

Lanceti komisjoni soovitus on riske vähendada nii vara kui võimalik ja hoida neid madalal nii kaua kui võimalik: „mida varem, seda parem” ja „mida kauem, seda parem”. Samuti öeldakse, et riski vähendamiseks ei ole kunagi liiga vara ega liiga hilja. Suur osa tõendusmaterjalist puudutab keskeiga, ligikaudu 40–65 aastat, kuid mõned tegurid, nagu nägemiskaotus ja sotsiaalne eraldatus, on hilisema ea riskid, mille puhul on tegutsemisel siiski mõte.

Aruandes öeldakse, et nüüd on tugevamaid tõendeid selle kohta, et pikem kokkupuude riskiga avaldab suuremat mõju. Näiteks keskeas algav diabeet näib olevat olulisem kui hiljem algav diabeet.

Kas dementsuse risk on kõigil ühesugune?

Ei. Komisjon leidis, et madala ja keskmise sissetulekuga riikides inimestel, vähemusrühmadesse kuuluvatel inimestel ja väiksema sissetulekuga inimestel on sageli rohkem neid riske, mistõttu dementsus tekib neil tavaliselt nooremas eas. Paljud riskid on seotud oludega, mida inimesed ise ei valinud, näiteks selle koolihariduse kvaliteediga, mille nad lapsena said, õhuga, kus nad elavad, ning sellega, kas tervislik toit on taskukohane ja lähedal.

Seetõttu on komisjoni soovitused suunatud nii valitsustele kui ka üksikisikutele: hea haridus kõigile lastele, puhtam õhk, meetmed suitsetamise vähendamiseks, vähem suhkrut ja soola kauplustes ja restoranides müüdavas toidus ning kuuldeaparaadid kõigile, kes neid vajavad. Üksikisiku pingutus on oluline, kuid oluline on ka keskkond, milles inimesed elavad. See on veel üks põhjus, miks ei tohiks kedagi diagnoosi pärast süüdistada.

Millised on selle uuringu ausad piirangud?

• Dementsuse kujunemine võtab aastakümneid, kuid enamik uuringuid kestab kaks kuni viis aastat. Dementsuse enda, mitte ainult testitulemuste mõõtmiseks on vaja väga pikki ja väga suuri uuringuid.
• Enamik uuringuid mõõdab mõtlemisteste. Väike paranemine testis ei tähenda tingimata, et vähem inimesi haigestub dementsusse või et igapäevaelu muutub kergemaks.
• Vabatahtlikud on sageli tervemad ja haritumad kui üldine elanikkond. Lanceti komisjon märgib, et enamik tõendeid pärineb endiselt kõrge sissetulekuga riikidest ning vähemusrühmad on alaesindatud.
• Mõned seosed toimivad mõlemas suunas. Vähem liikumine või vähem suhtlemine võib olla pigem dementsuse varajane tagajärg kui ainult põhjus.
• Toitumisuuringud on seni olnud pettumust valmistavad. Kolmeaastane uuring MIND-toitumise kohta ei leidnud mõtlemises olulist erinevust võrreldes kontrolltoitumisega. Vaadake meie toitumise juhendit.
• Ajumängud ei ole dementsust tõestatult ennetanud. Vaadake meie juhendit teemal ajumängud ja dementsus.
• Paastumise kohta on inimesi puudutavaid tõendeid väga vähe ning see võib vanemate inimeste jaoks olla ohtlik. Vaadake meie paastumise juhendit.

Kui keegi tegi kõik „õigesti”, miks tal siis ikkagi dementsus tekkis?

Sest dementsus ei ole lihtsalt valikute tulemus. NIA ütleb, et vanus on Alzheimeri tõve suurim teadaolev riskitegur ja seda ei saa keegi muuta. Geenidel on oma osa. Ja teadlased ei mõista veel täielikult, mis põhjustab Alzheimeri tõbe enamikul inimestel. Isegi kui kõik 14 riskitegurit eemaldataks, jääb Lanceti komisjoni enda hinnangu järgi rohkem kui pool juhtudest selgitamata.

Seega, kui hoolitsete kellegi eest, kes liikus, sõi tervislikult, ei suitsetanud kunagi ja kellel tekkis siiski dementsus, siis ei teinud tema ega teie midagi valesti. Kui teil endal on dementsus, ei ole see teie süü. Süütunne on peredes sage, kuid see pole põhjendatud. Praegu on olulised mugavus, lähedus ja head hetked ning meie tegevusideed ja juhend hooldajale enda toetamiseks on hea koht alustamiseks.

Milliseid samme tasub arstiga arutada?

Need on kõige sagedamini uuritud valdkonnad. Neid tasub kontrollvisiidil tõstatada, sest enamik neist aitab ka südame tervist, meeleolu ja iseseisvust, olenemata sellest, milline on nende mõju dementsusele.

1. Vererõhk. Küsige, millised on teie näitajad ja milline eesmärk teile sobib. Lanceti komisjon soovitab alates umbes 40. eluaastast seada eesmärgiks ülemine näitaja 130 või madalam, kuid vanema inimese jaoks õige sihttase sõltub tema üldisest tervisest.
2. Kuulmine. Paluge kuulmistesti ja küsige, kas kuuldeaparaadid võiksid aidata. Meie kuulmise juhend selgitab uuringuid.
3. Nägemine. Käige regulaarselt silmaarsti juures ja küsige, kas selliseid probleeme nagu katarakt saab ravida.
4. Kolesterool. Küsige, kas teie LDL-kolesterooli tasub kontrollida ja kas midagi tuleks muuta.
5. Veresuhkur. Kui teil on diabeet, küsige, kuidas seda ohutult hallata.
6. Meeleolu. Depressioon on sage ja seda saab ravida. Rääkige arstile, kui olete end rohkem kui paari nädala jooksul kurvana tundnud või kaotanud huvi asjade vastu.
7. Suitsetamine ja alkohol. Küsige abi suitsetamisest loobumiseks ja alkoholi ohutute koguste kohta.
8. Liikumine. Küsige, milline liikumine on teie jaoks ohutu. Meie liikumise juhendis on ideid.
9. Pea kaitsmine. Kandke rattasõidul ja kontaktspordialadel kiivrit ning küsige kukkumiste ennetamise kohta.
10. Suhtlemine. Aeg teiste inimestega on osa tervislikust elust. Vaadake meie juhendit sotsiaalse suhtluse ja ka une kohta.

Enne ravimite, toitumise, toidulisandite, paastumise või liikumise muutmist rääkige esmalt arstiga, eriti kui teil on südamehaigus, diabeet, kukkumiste anamnees või kui teil on juba dementsus.

Rääkige arstiga

Kui märkate mälus või mõtlemises muudatusi, mis teid muretsevad – enda või kellegi teise puhul –, tehke vastuvõtuaeg. NIA märgib, et mäluprobleemidel võivad olla ka muud põhjused, näiteks ravimite kõrvaltoimed, kilpnäärmeprobleemid, depressioon või B12-vitamiini puudus, ning mõned neist probleemidest kaovad, kui põhjus saab ravi. Meie hoiatusmärkide juhend selgitab, millele tähelepanu pöörata.

Vajalik on kiire abi äkiliste muutuste korral: äkki tekkinud segasus, nõrkus või tuimus ühel kehapoolel, kõneraskused või tugev peavalu võivad olla insuldi või muu hädaolukorra tunnused. Helistage numbril 112.

Kuidas sobib siia Golden Moments

Golden Moments pakub lihtsaid ühiseid tegevusi, näiteks vestluskaarte, pildibingot ja rahulikku hingamispausi. Need on mõeldud rõõmuks ja koos veedetud ajaks. Need ei ole ravi ega enneta ega aeglusta dementsust.