MIND ja Vahemere dieet ning dementsus: mida uuringud näitavad

Võib-olla olete lugenud, et „ajule kasulik” dieet hoiab Alzheimeri tõbe eemal. Tegelik pilt on tagasihoidlikum. Mõned toitumismustrid on seotud väiksema riskiga uuringutes, mis jälgivad inimesi aja jooksul, kuid seni parim uuring ei leidnud selget kasu. See leht selgitab mõlemat ning pöördub seejärel selle poole, mis on tavaliselt kõige olulisem inimese jaoks, kes juba elab dementsusega: süüa ja juua piisavalt ning nautida seda.

See on üldine teave, mitte meditsiiniline nõuanne. Enne oma või kellegi teise toitumise muutmist rääkige arsti või toitumisspetsialistiga. Vaadake ka meie meditsiinilist lahtiütlust.

Mis on Vahemere ja MINDi dieet?

National Institute on Aging (NIA) kirjeldab neid nii (NIA dieedist ja Alzheimeri tõvest):

• Vahemere dieet: rohkelt puu- ja köögivilju, täisteratooteid, ube, kala ja mereande ning oliiviõli, vähesel määral punast liha, mune ja maiustusi.
• MINDi dieet (Mediterranean–DASH Intervention for Neurodegenerative Delay): Vahemere dieedi ja vererõhu jaoks mõeldud DASH-dieedi segu. Selle keskmes on köögiviljad, eriti rohelised lehtköögiviljad; marjad; täisteratooted; oad; pähklid; kala vähemalt kord nädalas; ja oliiviõli. See piirab punast liha, maiustusi, juustu, võid või margariini ning praetud või kiirtoitu.

Kas need dieedid vähendavad dementsuseriski?

Tõendusmaterjal on ebaühtlane. NIA ütleb, et mõned, kuid mitte kõik, vaatlusuuringud on seostanud Vahemere ja MINDi dieeti väiksema dementsuseriskiga võrreldes läänepärase toitumisega, mis sisaldab rohkem punast liha, küllastunud rasvu ja suhkrut.

2024. aasta Lanceti komisjon vaatas uuringud üksikasjalikumalt läbi (Lanceti komisjon):

• Üks kohortuuringute ülevaade seostas kõrget toitumise kvaliteeti umbes 20% väiksema dementsuseriskiga.
• Suurem analüüs, mis hõlmas kolme kohorti, seostas MINDi dieedi rangemat järgimist väiksema riskiga.
• Kuid Rootsi uuring, mis jälgis 28 025 keskealist inimest umbes 20 aasta jooksul, ei leidnud väiksemat riski ei soovitatud toitumise ega Vahemere stiilis dieedi puhul.

Vaatlusuuringud ei saa põhjust ja tagajärge tõestada. Inimesed, kes nii toituvad, erinevad sageli ka muul viisil, näiteks sissetuleku, hariduse, liikumise ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse poolest. Komisjon järeldas, et tervisliku toitumise kohta ei ole piisavalt tõendeid, et väita selle otsest dementsust ennetavat mõju, kuigi rohkelt puu- ja köögiviljade söömine ning vähem ülitöödeldud toitude tarbimine on paljude terviseseisundite jaoks kasulik ja mõjutab riskitegureid nagu ülekaal, diabeet ja kõrge vererõhk. Dieeti ei lisatud 14 riskiteguri loetellu.

Mida leidis 2023. aasta MINDi dieedi uuring?

Seni tugevaim katse oli randomiseeritud uuring, mis avaldati 2023. aastal ajakirjas New England Journal of Medicine (MINDi dieedi uuring):

• Kes: 604 täiskasvanut vanuses 65 ja vanemad Chicago ja Bostoni piirkonnas, kellel polnud mõtlemisprobleeme, kellel oli lähedane sugulane dementsusega, kes olid ülekaalulised ja kelle varasem toitumine oli vähem tervislik.
• Mida tehti: kolme aasta jooksul järgis pool osalejatest MINDi dieeti ja pool jätkas oma tavapärast toitumist. Mõlemal rühmal paluti süüa umbes 250 kilokalorit päevas vähem ning nad said regulaarselt nõustamist toitumisspetsialistidelt.
• Tulemus: mõtlemistestide tulemused paranesid veidi mõlemas rühmas. Rühmade vaheline erinevus oli väike ja statistiliselt ebaoluline. Aju-uuringud näitasid samuti mõlemas rühmas sarnaseid muutusi.
• Kaal: mõlemad rühmad kaotasid umbes 5 kilogrammi.

Miks ei pruukinud uuring erinevust leida?

Uurijad pakkusid välja mitu võimalikku põhjust. Ka kontrollrühm parandas tõenäoliselt oma toitumist, sest kaotas sarnase koguse kaalu. Korduv testimine võib tulemusi iseenesest parandada, sest inimesed harjuvad testidega. Kolm aastat võib olla liiga lühike aeg. Enamik osalejaid oli kõrgharidusega ja Euroopa päritolu, seega ei pruugi tulemused kõigi kohta kehtida.

Aus kokkuvõte on seega järgmine: MINDi dieet ei olnud kolme aasta jooksul parem kui mõistlik vähendatud kaloraažiga dieet. See ei tähenda, et tervislik toitumine oleks mõttetu. See tähendab, et keegi ei peaks ootama, et mõni kindel dieet dementsust ennetaks.

Kuidas on lood kindlate toitude ja toidulisanditega?

NIA ütleb, et puuduvad tõendid selle kohta, et mingi kindla toidu söömine või vältimine ennetaks Alzheimeri tõbe või vanusega seotud mõtlemisvõime langust. Mustikaid, lehtköögivilju ja kurkumat on uuritud, kuid tõendeid ei ole. Samuti ütleb NIA, et ükski vitamiin ega toidulisand ei ole tõestatult Alzheimeri tõbe ennetav ning ühtegi neist ei soovitata selleks otstarbeks. NIA hoiatab, et tõendamata tooted, mida müüakse Alzheimeri tõve ennetamiseks, võivad olla ebaturvalised, raha raiskamine või mõlemad ning võivad segada ettenähtud ravimeid, seega rääkige enne proovimist arstiga (NIA Alzheimeri tõve ennetamisest).

Kuidas hoida toitumist tervisliku ja nauditavana?

Enamiku vanemate täiskasvanute jaoks on eesmärk toit, mis on toitev, tuttav ja meeldiv, mitte range plaan:

• Koostage toidukord lemmiktoitudest, mis sobivad Vahemere toitumismustriga: köögiviljad, puuviljad, oad, täisteratooted, kala ja oliiviõli.
• Jätke alles lemmikmaiustused. Nauding ja isu on olulised, eriti hilisemas eas.
• Sööge võimaluse korral koos teistega. Ühised söögikorrad pakuvad head seltsi.
• Kokkake koos. Köögiviljade pesemine või poti segamine on hea ühine tegevus; vaadake koduseid toimetusi. Lemmik pere retsept võib äratada ka mälestusi.

Vanemad täiskasvanud ei peaks kaloreid vähendama ega kaalu langetama ilma arstiga rääkimata ning paastumisega kaasnevad lisariskid. Vaadake meie paastumise juhendit.

Kuidas aidata dementsusega inimesel hästi süüa?

Dementsusega elavate inimeste puhul on tavaliselt peamine mure piisavalt söömine ja joomine. Alzheimer’s Association märgib, et inimesed võivad unustada süüa, arvata, et on juba söönud, või tunda end valikute tõttu ülekoormatuna ning et ebapiisav toitumine võib suurendada käitumuslikke sümptomeid ja põhjustada kaalulangust (Alzheimer’s Association toidust ja söömise kohta). Need mõtted pärinevad Alzheimer’s Associationilt, NIA-lt ja Alzheimer’s Societylt:

1. Pakkuge näputoitu. Suu-suurused tükid, mida on lihtne kätte võtta, näiteks võileivatükid, kanatükid, kalapulgad, apelsinilõigud või aurutatud brokoli, võimaldavad inimesel süüa ilma söögiriistadeta.
2. Kasutage laual kontrasti. Nägemise muutused võivad raskendada toidu eristamist taldrikust. Valged taldrikud või kausid kontrastse laualina peal võivad aidata. Vältige mustrilisi nõusid ja laudlinu.
3. Serveerge korraga üks või kaks toitu. Täis taldrik võib tunduda ülekoormav.
4. Hoidke söögiajad rahulikud. Lülitage teler välja, jätke laud lihtsaks ja jätke piisavalt aega. NIA soovitab mitte kiirustada ega peale suruda.
5. Pakkuge sageli väikseid toidukordi ja vahepalasid. NIA soovitab väiksemaid, sagedasemaid toidukordi ja energiarikkaid vahepalasid, kui inimene ei söö piisavalt (NIA nõuanded heaks toitumiseks).
6. Aidake joomisega. Pakkuge päeva jooksul väikeseid tasse vett või muid jooke ning rohkelt vett sisaldavaid toite, näiteks puuvilju, suppi, piimakokteile ja smuutisid. Kui inimene ei taha vett, soovitab NIA proovida mahla, maitsestatud vett, puljongit, piima või kofeiinivaba kohvi või teed.
7. Kontrollige temperatuuri. Inimene ei pruugi märgata, et toit või jook on liiga kuum.
8. Kohandage söögiriistu ja tasse. Kausside kasutamine taldrikute asemel, suurte käepidemetega lusikad ja kaanega tassid võivad söömist lihtsamaks teha. Ärge muretsege korra pärast.
9. Muutke toit närimiseks ja neelamiseks lihtsamaks. Lõigake toit väikesteks tükkideks või pakkuge pehmeid toite. Kui inimene söömisel köhib või lämbub, rääkige sellest tema arstile.
10. Vältige sundsöötmist. NIA märgib, et isu väheneb Alzheimeri tõve hilisemates staadiumides loomulikult.

Millest arstile rääkida

Kaalulangus, toidust keeldumine, väsimus või nõrkus võivad olla märgid sellest, et inimene ei söö piisavalt. Alzheimer’s Society märgib, et valusad hambad või hambaproteesid, masendus, kõhukinnisus ja ravimite muutused võivad kõik isu vähendada (Alzheimer’s Society isust). NIA loetleb vedelikupuuduse tunnustena suukuivust, peapööritust, kiiret südamerütmi ja hallutsinatsioone (NIA levinud terviseprobleemidest).

Rääkige arstiga

Enne suuremate muudatuste tegemist oma või kellegi teise toitumises rääkige arsti või toitumisspetsialistiga, eriti kui teil on diabeet, neeruhaigus, neelamisraskused või hiljutine kaalulangus. Dementsusega elava inimese puhul küsige, kui palju ta peaks päevas sööma ja jooma ning kas toitumisspetsialist või toidulisandid võiksid aidata.

Otsige kiiresti abi, kui keegi lämbub või tal tekib äkki segasus, tugev peapööritus või minestamine.