Kas ajumängud ennetavad dementsust? Mida uuringud näitavad

Ajumänge on kõikjal ja paljud lubavad hoida mõistuse noorena. Kui hoolitsete dementsusega elava inimese eest või olete mures oma mälu pärast, on loomulik mõelda, kas mängimisest võiks abi olla. Siin on see, mida uuringud tegelikult näitavad, sealhulgas nii julgustavad kui ka vähem julgustavad pooled.

See on üldine teave, mitte meditsiiniline nõu. Vaadake ka meie meditsiinilist lahtiütlust.

Kas ajumängud ennetavad dementsust?

Ükski ajumäng ei ole tõestanud, et see ennetaks dementsust. USA riiklik vananemisinstituut (NIA) soovitab olla ettevaatlik väidetega, et arvuti- ja veebimängud võivad mälu parandada, ning ütleb, et pole piisavalt tõendeid, et mõnel kaubanduslikul ajutreeningu rakendusel oleks sama mõju kui kliinilistes uuringutes katsetatud treeningul (NIA dementsuse ennetamisest).

See ei tähenda, et mängudest pole kasu. See tähendab, et nende väärtus on naudingus, seltsis ja rutiinis, mitte selles, et nad kedagi dementsuse eest kaitseksid.

Mis on „lähisiire” ja miks see on oluline?

Kui harjutate mõnd ülesannet, lähete tavaliselt selles paremaks. Teadlased nimetavad seda treeningumõjuks. Raskem küsimus on, kas see paranemine kandub ka mujale: sarnastele ülesannetele (lähisiire) või igapäevaellu, näiteks kohtumiste meelespidamisele või rahaasjade korraldamisele (kaugesiire).

Üks suur 2016. aasta ülevaade vaatas läbi uuringud, mida ajutreeningu ettevõtted nimetasid oma parimateks tõenditeks. See leidis rohkelt tõendeid, et inimesed lähevad harjutatud ülesannetes paremaks, vähem tõendeid, et nad lähevad paremaks ka lähedalt seotud ülesannetes, ning vähe tõendeid, et treening parandaks igapäevast mõtlemist. Paljudel uuringutel oli ka ülesehituslikke puudusi, mis tegid kindlad järeldused võimatuks (Simons ja kolleegid, Psychological Science in the Public Interest).

Mida ütlevad ülevaated arvutipõhisest ajutreeningust?

Cochrane’i ülevaated, mis koondavad parimaid olemasolevaid uuringuid, on vaadanud vähemalt 12 nädalat kestnud arvutipõhist treeningut:

• Terved 65-aastased ja vanemad täiskasvanud: kaheksa uuringut 1183 inimesega. Tõendite kvaliteet oli madal või väga madal. Kohe pärast treeningut võib olla väike kasu, kuid pole selgeid tõendeid, et see püsiks (Cochrane’i ülevaade, terved vanemad täiskasvanud).
• Kerge kognitiivse häirega inimesed: kaheksa uuringut 660 inimesega. Ükski uuring ei teatanud, kas inimestel tekkis hiljem dementsus, ja tõendid olid järelduste tegemiseks liiga nõrgad (Cochrane’i ülevaade, kerge kognitiivne häire).

Mida leidis ACTIVE-uuring?

ACTIVE on suur USA uuring, mis algas 1998. aastal 2802 iseseisvalt elava 65-aastase ja vanema täiskasvanuga, kellel polnud märkimisväärseid mälu- ega mõtlemisprobleeme. Inimesed jaotati juhuslikult ühte kolmest väikerühmas toimuva treeningu liigist (infotöötluskiirus, mälu või loogika) või rühma, kellega ühendust ei võetud. Treeningut oli kuni kümme korda viie kuni kuue nädala jooksul. Mõnele inimesele, kes lõpetas suurema osa kohtumistest, pakuti juhuslikult ka kordustunde umbes ühe ja kolme aasta pärast.

Kiirustreeningus tuli märgata ja töödelda visuaalset teavet järjest lühemate pilkude jooksul ning raskusaste kohandus vastavalt inimese edusammudele.

2026. aastal seostasid teadlased 2021 osaleja andmed 20 aastaks nende Medicare’i andmetega (ACTIVE 20 aasta analüüs). Siin on see, mida nad täpselt leidsid:

• Kiirustreening koos vähemalt ühe kordustunniga: diagnoositud dementsust esines harvemini kui rühmas, kellega ühendust ei võetud (riskisuhe 0,75, mis tähendab ligikaudu 25% madalamat esinemissagedust).
• Kiirustreening ilma kordustundideta: madalamat esinemissagedust ei olnud.
• Mälu- või loogikatreening: märkimisväärset mõju dementsusdiagnoosidele ei olnud.
• Iga treeningurühm tervikuna võrreldes rühmaga, kellega ühendust ei võetud: esinemissagedus oli veidi madalam, kuid statistiliselt mitte märkimisväärne.

Selle leiu piirangud

• See kehtib ühe kindla järelevalvatud kiirustreeningu ja kordustundide kohta, mitte ajumängude kohta üldiselt.
• Märkimisväärne tulemus tuli alarühmast (inimestest, kes lõpetasid suurema osa esimestest kohtumistest ja kellele pakuti kordustunde), mitte kogu kiirustreeningu rühmast.
• Dementsust hinnati Medicare’i nõuete diagnoosikoodide põhjal, mitte iga inimese eraldi uurimisega. Ligikaudu veerand algsetest osalejatest jäeti välja, sest nad kuulusid Medicare Advantage’i programmi, mille kohta pole täielikke nõuete andmeid.
• Osalejatel polnud uuringu alguses märkimisväärseid mõtlemisprobleeme. Tulemused ei ütle midagi mängude kohta inimeste puhul, kellel on juba dementsus.

See on huvitav tulemus, mis vajab rohkem uurimist. See ei ole tõend, et mõni rakendus ennetaks dementsust.

Mida ütles FTC Lumosity kohta?

2016. aasta jaanuaris nõustus Lumosity tootja Lumos Labs maksma 2 miljonit dollarit, et lõpetada USA föderaalse kaubanduskomisjoni süüdistus eksitavas reklaamis. FTC sõnul väitis ettevõte ilma piisava teadusliku aluseta, et selle mängud võivad parandada sooritust tööl ja koolis ning lükata edasi vanusega seotud taandarengut, kerget kognitiivset häiret, dementsust ja Alzheimeri tõbe. Otsus kohustab ettevõtet omama edaspidi selliste väidete esitamiseks pädevaid ja usaldusväärseid teaduslikke tõendeid (FTC pressiteade).

Õppetund peredele: suhtuge skeptiliselt igasse mängu, rakendusse või programmi, mis lubab mälu kaitsta või dementsust ennetada.

Kas mängudest võib olla abi inimesele, kellel on juba dementsus?

Need võivad muuta päeva paremaks ja see on väga oluline. Kõige paremini uuritud lähenemine on kognitiivne ergutamine: nauditavad rühmategevused, nagu arutelu, meenutamine, sõnamängud, mõistatused ja muusika, tavaliselt väikeses rühmas juhendaja käe all.

2023. aasta Cochrane’i ülevaade 37 uuringust 2766 kerge või mõõduka dementsusega inimesega leidis (Cochrane’i ülevaade kognitiivsest ergutamisest):

• väikese lühiajalise kasu mõtlemistestides (mõõduka kvaliteediga tõendid);
• kliiniliselt olulist paranemist suhtlemises ja sotsiaalses tegevuses (kõrge kvaliteediga tõendid, väiksemast arvust uuringutest);
• väikest kasu elukvaliteedile, meeleolule ja käitumisele.

Kasu mõõdeti enamasti vahetult pärast umbes kümme nädalat kestnud programme ning vähesed uuringud kontrollisid, kas see püsis. Kognitiivne ergutamine on korraldatud rühmaprogramm, seega ei kehti need tulemused automaatselt inimese kohta, kes mängib üksi tahvelarvutis.

2024. aasta Lancet’i komisjon ütleb samuti, et tegevusprogrammid on dementsusega elavate inimeste jaoks olulised, et säilitada naudingut ja eesmärgitunnet (Lancet’i komisjon).

Milleks mängud tegelikult head on?

Hästi valitud mängud võivad pakkuda:

• Naudingut. Meeldiv pool tundi on iseenesest väärtuslik.
• Koosolemist. Kõrvuti mängimine annab lihtsa ühise tegevuse ka siis, kui vestlemine on raske. Vaadake juhendit kuidas koos mängida.
• Rutiini. Tuttav tegevus igal päeval samal ajal võib tuua rahu.
• Enesekindlust. Tegevused, mis sobivad sellega, mida inimene veel hästi teha oskab, aitavad tal tunda end toimetulevana, mitte kontrollitavana.
• Vestlust. Pilt või tuttav vanasõna võib avada loo. Proovige vestluskaarte või lõpeta vanasõna.

Mida vältida: taimerid, punktid, järjestikused päevad ja kõik, mis tundub nagu mälu kontrollimine. Kui inimene muutub rahutuks, lõpetage. Varajane lõpetamine või lihtsalt koos istumine on hea tulemus. Meie juhendis rakenduste ja mängude valimine on nimekiri.

Kuhu Golden Moments sobib

Golden Moments mängud, nagu pildipaarid, pildimõistatus ja suurte tähtedega sõnaotsing, on tehtud naudingu ja ühise aja jaoks. Neil pole kellaaega ega punkte. Need ei ole ravi ega ennetaks ega aeglustaks dementsust. Me eelistame seda otse öelda, mitte lubada midagi, mida ükski mäng ei saa pakkuda.

Rääkige arstiga

Kui olete mures oma või hooldatava inimese mälumuutuste pärast, pöörduge arsti poole, mitte ärge lootke rakendusele. Arst saab otsida ravitavaid põhjuseid ning rääkida läbi sammud, millel on parimad tõendid, näiteks vererõhu jälgimine ja kuulmise kontroll. Lisateavet leiate lehelt Kas dementsust saab ennetada?. Äkilise segasuse või muude äkiliste muutuste korral pöörduge kiiresti arsti poole.