Lühike vastus
Igapäevaelu segav mälukaotus, raskused tuttavate tegevustega, segadus aja või koha osas ning muutused meeleolus või otsustusvõimes võivad olla dementsuse varajased tunnused. Ka paljud muud seisundid, sealhulgas kilpnäärmehäired, B12-vitamiini puudus, ravimite kõrvaltoimed, depressioon ja unehäired, võivad põhjustada sarnaseid muutusi. Ainult kvalifitseeritud arst saab diagnoosi panna. Äkiline segadusseisund vajab kiiret abi.
- Aeg-ajalt unustamine on vananedes tavaline; igapäevaelu segavad muutused tasub ära kontrollida.
- Alzheimeri Ühing kirjeldab 10 hoiatavat tunnust ja toob igaühe kõrvale võrdluseks tavapärase vanusega seotud muutuse.
- Kilpnäärmehäired, B12-vitamiini puudus, ravimite kõrvaltoimed, depressioon, infektsioonid ja unehäired võivad kõik mälu mõjutada ning osa neist on ravitavad.
- Ainult kvalifitseeritud arst saab dementsust diagnoosida; veebi küsitlused ja enesetestid ei saa seda teha.
- Segadus, mis tekib äkitselt tundide või päevade jooksul, võib olla deliirium ja vajab kiiret arstiabi.
Sellel lehel (7 jaotised)
Märkate, et teie enda mälu või kellegi lähedase mälu on muutunud? See võib olla hirmutav. See leht aitab otsustada, millal arsti vastuvõtule aeg broneerida ja kuidas selleks valmistuda. See leht ei saa öelda, kas kellelgi on dementsus. Ainult kvalifitseeritud arst saab dementsust diagnoosida ning paljud seisundid, mis mäluprobleeme põhjustavad, ei ole üldse dementsus. Palun ärge tuginege veebi küsitlustele ega enesetestidele.
Millised on dementsuse varajased tunnused?
Alzheimeri Ühing kirjeldab 10 varajast tunnust. Iga tunnuse kõrval on võrdluseks toodud tavapärane vanusega seotud muutus. Oma sõnadega:
| Tunnus, mis tasub kontrollida | Vananedes pigem tavaline |
|---|---|
| Igapäevaelu segav mälukaotus, näiteks hiljutiste sündmuste unustamine või sama küsimuse ikka ja jälle küsimine | Mõne nime või kokkusaamise unustamine ja hiljem meenutamine |
| Raskused planeerimise või probleemide lahendamisega, näiteks tuttava retsepti järgimine või arvete pidamine | Aeg-ajalt mõni viga majapidamisarvetega |
| Raskused tuttavate tegevuste lõpetamisega kodus, tööl või väljas olles | Vahetevahel abi vajamine mikrolaineahju seadistamisel või telesaate salvestamisel |
| Kuupäevade, aastaaegade või asukoha tajumise kadumine | Nädalapäeva segamini ajamine ja seejärel selle välja mõtlemine |
| Uued raskused vahemaade hindamisel, lugemisel või värvide eristamisel | Nägemise muutused katarakti tõttu |
| Uued raskused sõnadega, näiteks lause keskel peatumine või asjadele vale nime andmine | Vahetevahel sobiva sõna leidmisega vaeva nägemine |
| Asjade panemine ebatavalistesse kohtadesse ja sammude tagasijälgimise raskus | Asjade aeg-ajalt kaotamine ja nende leidmine samme tagasi jälgides |
| Kehv otsustusvõime, näiteks rahaasjades või isikliku hügieeni juures | Aeg-ajalt mõne ebasoodsa otsuse tegemine |
| Hobidest, tööst või seltskondlikust tegevusest taandumine | Vahetevahel vähene soov pere- või seltskondlikule üritusele minna |
| Muutused meeleolus või isiksuses, näiteks segaduses, kahtlustav, hirmunud või ärev olemine | Harjumuspärased tegutsemisviisid ja ärritumine, kui rutiin muutub |
Üks tunnus üksi ei tähenda dementsust. Oluline on muutus võrreldes sellega, mis on selle inimese jaoks tavaline, eriti kui see muudab igapäevaelu raskemaks.
Mille poolest erineb tavaline vananemine dementsusest?
National Institute on Aging (NIA) ütleb, et paljud vanemad inimesed märkavad, et meenutavad asju aeglasemalt või panevad mõnikord asju valesse kohta või unustavad arve. Need on tavaliselt kerge unustamise tunnused. Dementsus ei ole vananemise normaalne osa. Tõsised mäluprobleemid muudavad igapäevased tegevused raskeks, näiteks autojuhtimise, telefoni kasutamise või koju tee leidmise.
NIA soovitab arstiga rääkida, kui inimene:
- Küsib ikka ja jälle samu küsimusi
- Eksib kohtades, mida ta varem hästi tundis
- Saab vaevu hakkama retseptide või juhiste järgimisega
- On aja, inimeste ja kohtade osas järjest segasem
- Lakkab enda eest hoolitsemast, näiteks sööb halvasti, ei pese end või käitub ohtlikult
Mõnel inimesel on kerge kognitiivne häire (MCI). See tähendab rohkem mälu- või mõtlemisprobleeme kui teistel samas vanuses, kuid igapäevaeluga saadakse siiski hakkama. NIA ütleb, et MCI võib olla Alzheimeri tõve varajane tunnus, kuid mitte kõigil, kellel on MCI, see haigus välja ei kujune.
Mis veel võib mäluprobleeme põhjustada?
Paljud muud asjad peale dementsuse võivad mälu mõjutada ning osa neist läheb ravi korral paremaks. NIA toob esile:
- Kilpnäärme-, neeru- või maksaprobleemid
- Ravimite kõrvaltoimed
- Depressioon ja ärevus
- B12-vitamiini puudus või ebapiisav tervislik toitumine
- Unehäired
- Alkoholi või uimastite liigtarvitamine
- Infektsioonid, verehüübed või kasvajad ajus
- Peavigastus, näiteks põrutus
- Tugev stress või lein, näiteks pensionile jäämine või abikaasa kaotus
Kuulmis- ja nägemisprobleeme võib samuti segadusega segi ajada; vaadake meie kuulmisjuhendit. Seepärast on arsti kontroll oluline. Alzheimeri Ühingu andmetel tellivad arstid sageli vereanalüüse, et kontrollida kilpnäärmeprobleeme, vitamiinipuudust ja infektsioone. Tasub rääkida ka heast unest ja depressiooni ravist.
Äkiline segadus on hädaolukord
Segadus, mis tekib kiiresti tundide või päevade jooksul, vajab kiiret arstiabi. See võib olla deliirium. VA kirjeldab deliiriumi meditsiinilise hädaolukorrana ja soovitab kohe helistada inimese tervishoiuteenuse osutajale või helistada numbril 112. Tunnuste hulka kuuluvad:
- Selge mõtlemise võime kõikumine
- Raskused tähelepanu koondamisel
- Segane mõtlemine
- Ebatavaliselt suur unisus või ebatavaliselt suur rahutus ja ärrituvus
See võib juhtuda igaühega, sealhulgas inimestega, kes juba elavad dementsusega. NHS-i andmetel on levinumad põhjused infektsioonid (kuseteede infektsioonid on vanematel inimestel ja dementsusega inimestel levinud), insult, madal veresuhkur diabeediga inimestel, peavigastus ja mõned ravimid. Abi oodates jääge inimese juurde ja rahustage teda lühikeste, lihtsate sõnadega. Ärge esitage palju küsimusi ning pange kirja, milliseid ravimeid ta võtab.
Kuidas arsti vastuvõtuks valmistuda?
Hea vastuvõtt algab headest märkmetest. Alzheimeri Ühing soovitab kaasa võtta:
- Loetelu muutustest mälus, meeleolus ja käitumises koos konkreetsete näidete ja ligikaudse algusajaga
- Varasemad ja praegused terviseprobleemid, sealhulgas perekonna anamnees mäluprobleemide osas
- Kõik retsepti- ja käsimüügiravimid
- Kõik vitamiinid või toidulisandid
- Oma küsimused, näiteks milliseid uuringuid tehakse, kui kaua need kestavad ja millal tulemused saabuvad
Samuti aitab kaasa võtta pereliige või sõber, kes inimest hästi tunneb. NIA selgitab, et arstid võivad küsida nii inimeselt kui ka pereliikmelt tervise, ravimite, igapäevaste tegevuste ja käitumise muutuste kohta. Arstid võivad ka:
- Teha mälu, probleemilahenduse, tähelepanu, loendamise ja keele teste
- Tellida vere-, uriini- ja muid analüüse, et otsida teisi põhjusi
- Kontrollida depressiooni või muid vaimse tervise seisundeid
- Tellida ajuskaneeringuid, näiteks kompuutertomograafia või MRT
- Suunata eriarsti juurde, näiteks geriaatri, neuroloogi, geriaatrilise psühhiaatri või neuropsühholoogi juurde
NIA märgib, et kognitiivse seisundi hindamine on Medicare’i iga-aastase ennetava tervisekontrolli (Annual Wellness Visit) kohustuslik osa, mis võib olla loomulik hetk murede üles tõstmiseks. Isegi lühikesed testid, mida arstid kasutavad, ei ole diagnoosi panemiseks üksi piisavad. Need on esimene samm põhjalikuma hindamise suunas ning diagnoosimiseks võib kuluda rohkem kui üks visiit. NIA soovitab, et mäluprobleemidega inimesed käiksid arsti juures kontrollis iga 6–12 kuu tagant.
Kuidas teemat hoolivalt üles võtta
Kui muretsete kellegi teise pärast, valige rahulik ja privaatne hetk. Rääkige konkreetsetest asjadest, mida olete märganud, ja sõnastage need muretsemisena inimese tervise pärast, mitte kriitikana. Ettepanek teha üldine tervisekontroll võib tunduda vähem hirmutav. Kaasake inimene otsustesse ja rääkige temaga kui täiskasvanuga. Meie suhtlemisnõuanded võivad aidata.
Rääkige arstiga
Kui märkate mälus, mõtlemises, meeleolus või igapäevastes võimetes muutusi, mis on uued ja korduvad, broneerige aeg perearsti vastuvõtule. Äkilise segaduse korral helistage numbril 112 või inimese tervishoiuteenuse osutajale kohe. Varajane kontroll tähendab, et ravitavad põhjused saab üles leida ning kui tegemist on dementsusega, on planeerimiseks ja toe leidmiseks rohkem aega. Hoolitsege selle käigus ka enda eest; vaadake meie hooldaja enesehoiu juhendit.
See leht on üldine teave, mitte meditsiiniline nõuanne. Vaadake meie meditsiinilist lahtiütlust.
Levinud küsimused
Kas unustamine on vananemise normaalne osa?
Mõnevõrra küll. National Institute on Aging ütleb, et asjade aeg-ajalt valesse kohta panemine või arve unustamine on tavaliselt kerge, vanusega seotud unustamine. Dementsus ei ole vananemise normaalne osa. Mäluprobleemid, mis muudavad igapäevased toimingud, nagu autojuhtimine, telefoni kasutamine või koju tee leidmine, raskeks, tasub arstiga üle kontrollida.
Kas mäluprobleemidel võib olla ka muu põhjus kui dementsus?
Jah. National Institute on Aging toob muuhulgas esile kilpnäärme-, neeru- või maksaprobleemid, ravimite kõrvaltoimed, depressiooni ja ärevuse, B12-vitamiini puuduse, alkoholi liigse tarbimise, unehäired, infektsioonid ja peavigastused. Mõni neist võib pärast ravi leeveneda ning see on üks põhjus, miks arsti kontroll on oluline.
Kas dementsust saab kodus testida?
Ei. Ainult kvalifitseeritud arst saab dementsust diagnoosida, kasutades haiguslugu, füüsilist uuringut, mälu ja mõtlemise teste, laborianalüüse ning mõnikord ajuskaneeringuid. Isegi lühikesed testid, mida arstid kasutavad, ei ole diagnoosi panemiseks üksi piisavad.
Mida teha, kui inimene muutub äkitselt segaseks?
Otsige kohe arstiabi. Äkiline segadus võib olla deliirium, mida VA kirjeldab meditsiinilise hädaolukorrana. Helistage inimese tervishoiuteenuse osutajale või helistage numbril 112, jääge inimese juurde ja pange kirja, milliseid ravimeid ta võtab.
Allikad
Linkime organisatsioonidele ja uuringutele, millele see leht tugineb. Igaüht kontrolliti lehe värskendamisel.
- 10 Early Signs and Symptoms of Alzheimer's and Dementia · Alzheimer's Association
- Memory Problems, Forgetfulness, and Aging · National Institute on Aging
- How Is Alzheimer's Disease Diagnosed? · National Institute on Aging
- Visiting Your Doctor for Memory Loss · Alzheimer's Association
- Assessing Cognitive Impairment in Older Patients · National Institute on Aging
- When should I worry about Delirium? · U.S. Department of Veterans Affairs
- Sudden confusion (delirium) · NHS